Oleme hommikust saadik infarktieelses seisundis! Meil oli aias 2 meetrine madu!!! Kohati oleme juba nii resigneerunud, et kui Erkki näitas mulle, et vaata, siis ma lihtsalt vaatasin ja vastasin täiesti emotsioonivabalt, et too fotokas, isegi ehmatuseks häält ei tulnud. Madu liikus nii hääletult, ükski leht ka ei krabisenud, see oli lihtsalt nii jäle. Nägin, kus ta saba oli ja mõtlesin, et lähen suure kaarega eemalt ja teen pilti ja suur oli mu jahmatus, kui olin läinud täiesti oma arust ohutusse kaugusesse ja mao pea oli täitsa minu lähedal. Peenrast libises ta tiiki ja siis kui tiigi keskel olevale saarele roomama hakkas, siis tuli veest nagu kastmisvoolik välja. Kohutavalt pikk ja üsna peenike. Erkki sai ta pildile ja näitasime seda Atulale, tema ütles, et see pole mürgine. Võib olla midagi meie nastiku taolist, aga no andke andeks, tegemist on ikkagi lõunamaaga. Erkki ütles, et ta tundis kohe ära, et see oli sama madu, mis kunagi ühe kohviku kõrval vonkles, aga Erkki ei tee srilankalastel nägude järgi vahet ja nüüd korraga tunneb ussi näo järgi:)
No comments:
Post a Comment