1.jaanuar 2011

Head uut aastat!

Meil on kohalik kaart telefonis ja hommikul saime Sri Lanka presidendilt Mahinda Rajapaksalt uue aasta õnnitlused puhtas singali keeles. Väga viisakas igal juhul temast.

Tüüpiline 1.jaanuari tegevus on lebotamine ja magamine ja väga ebatüüpiline, et seda saab teha rannas.

31.detsember

Hommikul nagu tavaliselt Prianthi meil ukse taga. Enne ta kiikab ikka akendest, kas me oleme üleval. Erkkit see jubedalt häirib, aga mina võtan seda kui kohalikku eksootikat. Saan aru, et kodusel inimesel lihtsalt suhtlemisvaegus. Kuskilt lugesin, et Sri Lankas pidi olema nii, et isegi kõige haiglasema suhtlemisvajadusega turistid saavad siin üledoosi.

Internetti ikka pole. Kuna see asi käib meil siin läbi telefoni, siis selgus, et Prianthil oli telefoniarve lihtsalt maksmata. Andsime 2000 Rs, ta lubas selle pärast meie arvest maha võtta.

Vana-aastaõhtut läksime tähistama TopSecretisse. Tegelikult see ei olnud hea mõte. Viimasel ajal on Erkki jube rahulolematuks muutunud selle koha teenindusega. Kui sa lõpuks saadki tellimuse anda, siis toitu ootad hästi kaua ja mina olen tegelikult ainult üks kord saanud ka sama riisi, mis tellisin! Kuna on suur valik erinevaid riise, siis olen tahtnud erinevaid proovida, aga ju nad teavad paremini. Arve maksmisega on tavaliselt omaette ooper. Kõigepealt ootad hästi kaua, siis lähed baari ja ütled, et tahaksid maksta, siis saadetakse sind lauda ootama, siis ootad veel hästi kaua ja siis saadki oma arve ära maksta. Mind on jätnud see tants suhteliselt külmaks, sest seal on tasuta wifi ja kui Erkki möllab tellimiste ja maksmistega, siis mina saan rahus netiavarustes surfata. Erkki arvates on kogu Sri Lanka elu selline. Meie oleme sotsialistlikust riigist tulnud ja siinne elukorraldus meenutab seda valusalt. Erkki arvates on kõik asjad nii nagu ei peaks olema.

Me läksime siiski Topsecretisse. Iseenesest köök on seal väga hea, kui jõuad ära oodata. Territoorium oli ümberpiiratud turvameestest või olid need sõdurid, igal juhul mundris mehed. Ranna poolt oli tõmmatud ette võrgud ja oli jäetud ainult ukseava, sisse-välja sai turvamehe valvsa pilgu all. Jõudsime umbes poole 8 paiku õhtul sinna ja juba kell 10 võetigi meilt tellimus. Üllatavalt vähe rahvast oli, vara veel. Tellisin jälle oma krevetid magushapus kastmes, kelner viskas veel nalja minuga, et a´la marki ei vaheta. Nagu naksti tunni aja pärast toodi mulle sealiha magushapuskastmes. Õnneks sain siiski probleemideta asja ära vahetada ja rohkem me oma kelnerit ei näinud. Erkki kannatus katkes pool 12 öösel, kui ta oli istunud tühja viskiklaasi taga umbes 2 tundi. Olime päeval Chamaraga kokku leppinud, et kohtumispaika ei tohi muuta, et ikka Topsecret. Teda ka ei olnud, istusime nagu jumalast hüljatud eestlased. Erkkil nii kääris, et ühel hetkel ta ei pidanud vastu. Tegin veel ühe meeleheitliku katse kelner üles leida, aga lootusetu. Ju läks aegsasti koju uut aastat vastu võtma. Me mõtlesime, et vahet pole, et lähme jalutame piki randa ja tuleme pärast tagasi. Nali oli selles, et öösel on merel tõus ja seal kohas, kus päeval on rand, laksusid nüüd lained. Erkki pani püha viha täis otse väravast välja ja äärepealt oleks laine ta maha paisanud, see tuli pimedas sellise hooga. Õnneks jahutas natuke. Rannas käis tõeline melu, et ilmaasjata kükitasime oma kelnerit oodata.  Võtsime kingad jalast ja jalutasime läbi lainete edasi. Kõik baarid särasid tuledes, randa olid tehtud lõkked, inimesed olid väga innukalt head uut aastat soovima. Jalutades jõudsime meie esimesse ööbimispaika New Imperial hotelli. Omanikud olid nii rõõmsad meid nähes. Meid lausa kohe teenindati. Ja üsna kohe algas ka jube möll rannas, sest kell oli märkamatult 12 saanud. Faktiliselt igast kohalikust sai korralik püromaan ja vähe neid seal rannas just ei olnud. Koerad haukusid, raketid lendasid ja paukusid. Minul olid kõrvad lukus. Rannas on palju kuivatatud palmilehtedest katuseid. Me ei saanud aru, mis valemiga need põlema ei süttinud. No oli see alles möll, mis toimus. Millalgi jõudsime oma salajasse paika tagasi, rahvast oli murdu ja Chamarat me üles ei leidnudki. Huvitav, kas järgmine aasta tulebki nüüd selline täis ootamisi, ootamatusi ja Erkki viha, mitte leppida asjadega, mida ta muuta ei saa.

30.detsember

Üllele palju õnne sünnipäevaks!

Me rentisime selle praeguse maja üheks kuuks ja 16.jaanuar saab aeg täis. Nüüd mõtleme, et peaks hakkama plaane tegema, et kuhu kanti nüüd. Täna otsustasime minna vaatama siit 60 km edasi sellisesse kohta nagu Matara. See on Hikkaduwast 2 sõidutunni kaugusel. Sõitsime mööda kõige ilusamaks rannaks peetud Mirissast. Järgmine kord chekime seda kohta ka. Mataras mõtlesime, et alustuseks vaatame linna ja siis otsime mingi mõnusa söögikoha. Vanalinn oli täiesti olemas, jällegi hollandlaste rajatud. Lonely Planet ütleb, et Matara peale kulub kõige rohkem 2 tundi, kui sedagi. Ja ainukeseks söögikohaks pakuti ka üks kohalik kohvik. Tõesti ühtegi mõnusat õllekat me Erkki kurvastuseks ei leidnud ja viimases hädas leidsime jäätisekohviku. Erkki oli nõus ka smoothit jooma. Järjekorras seistes hakkas meiega üks vanaks jäänud hollandi hipi juttu puhuma. Kui selgus, et selles kohvikus polnud ka töötavat tualetti, siis hollandlane ütles, et pole probleemi, ta elamine on siin kõrval, et temal see toimib. Läksimegi. Kõigepealt katuselt jõllitas meid üks ahv. Esimene reaktsioon oli see, et millega meie asjadest ta nüüd minema põrutab. Jõllisime vastastikku kuni see katusel õudsalt tümpsutades minema pani. Väga šeff hipilik elamine oli vanal. Majaterrass oli piki jõge, seal ta pidi istuma ja jälgima, kuidas krokodillid mööda kimavad. Näitas meile fotot, kus üks madu oli kerinud tema rõdu kõrval ümber palmi. Vähemalt boamao suurune. Kõrval olev apartement oli tühi ja kohe ilmus majaomanik, kes seda meile pakkus 1300 Rs eest öö. Kuidagi nii loodusesõbrad me ka nüüd pole, et hommikuti boamaosuurustest elukatest poole meetri kaugusel pilte teeme. Hipi nimi oli Rob, ta käis välja ka saladuse, et üks koht Mataras siiski on, kus ka õlut pakutakse, nimelt kohalikus kriketiklubis. Kriket pidi olema Sri Lankal religioon number üks. Rob rääkis, et tema prioriteediks siin maal on aidata kalureid. Muidugi mitte neid turistikaid, kes ütlevad, et nad on väga vaesed, maksa 2000 Rs. Rob rääkis, et siinsed elukutselised kalurid, kes käivad paatidega merel, kelle töö on raske, on väga vähe makstud. Ta aitab kaluritel taastada ka tsunamis purustatud maju. Rob oli kunagi matemaatikafüüsika õpetaja raskesti kasvatatavate poiste koolis. Igal juhul väga huvitav kuju. Loomulikult lõpuks me istusimegi seal kriketiklubis. Mulle meeldis Robi ütlemine Erkkile, et kui sa oled siin maal, siis ära mõtle, mis see asi maksab eurodes, vaid kohalikul maal tuleb mõelda kohaliku kursiga. Ta ütles seda konkreetselt tipi maksmise kohta, sest Erkki on selle koha pealt väga helde. Siin maal, kus palgad on kohutavalt väiksed ei pidanud nii kombeks olema. Turistid rikuvad kohalikud ära ja pärast on ise hädas. Rob arvas, et kui sul pole oma rahaga midagi muud tarka peale hakata kui maksta see jotsiks, siis pigem tuleks aidata inimesi, kes teevad reaalset tööd, et saaks vääriliselt tasustatud.

Erkki ütles, et see hollandi hipi on üks tore asi, mida me oleme siin Sri Lankal näinud, peale puunikerduste muidugi!

Jõudsime koju ja mida pole, see on internet.

29.detsember

Gustav Hawaiilt! Sünnipäevaõnnitlused!

Siin on väga huvitav taaratagastusüsteem, väga  keskonnasõbralik. Kui ostad õlut, siis sama tšekiga saad anda pudelid tagasi. Ainult nii palju, kui palju oled ostnud. Köögilaua alla oli meil kogemata kombel kogunenud 2 kasti tühja õlletaarat. Erkki vahetas need täna täispudelite vastu. Tühi pudel maksab 30 Rs, mingi 3 krooni, nii võib rikkaks muidugi saada.

Täna jätkusid toimetused väravatega. Töömehed hakkasid uuristama maapinda nii palju, et väravad avaneksid. Varem saime tuk tukiga kohe letti kimada, nüüd jääb selline luksus küll ära, kui muidugi tädil pole plaanis majapidamisse sammuvat ekskavaatorit soetada. Erkkile kui vanale ehitusgurmaanile pakub sellise asja jälgimine tõsist naudingut. Ta hammustas asja läbi juba siis, kui neid väravaid ette tõsteti, töömehed jagasid matsu alles tahtes väravaid lahti lükata.

Nii, meil läks internet ära, huvitav, kas hommik on õhtust targem?

28.detsember

Ma ei väsi kiitmast siinseid randasid. Täna olid lained täiesti taltunud, riided jäid ujudes selga ja tasa heljusime ookeanis. Super. Hikkaduwa randa tuntakse kui head surfiranda. Me oleme teoorias juba tugevad, muudkui jälgime, kuidas rannas algajatele surfamist õpetatakse. Ma kujutan ette, kuidas Erkki nagu noor jumal ennast laineharjal püsti ajab ja siis randa liugleb. No ühel hetkel seda peab lihtsalt proovima.

Meie meelest igas rannas, kus oleme käinud, on olnud omad kosmosemutid ja vähemalt 2. Neil on kindlasti põlvini trikood ja põhiline aksessuaar on ujumismüts. Kindlasti kodus soojamaareisi plaanides pakitakse kohvrisse kohe ujumismüts. Nüüd on need ka siin rannas ära nähtud.

Täna oli mul järjekordne massaažiseanss. Läksin kohe nii julgeks, et võtsin nüüd full body. Alustas jälle peast, see on mu absoluutne lemmik, juuksed tõuseksid nagu juure pealt püsti, nii mõnus on. Järgmisena tegi näomassaaaži, mu teine lemmik. Näo jaoks oli selline spetsiaalne näomöks, mida tahaks ta käest juurde osta. Siis võttis ette kogu mu keha. Seekord oli kehaõli põhikomponent küüslauk, aga selline fresh lõhn, üldse ei häirinud. Sõna otseses mõttes uhas mu sooja õliga üle. Erkki käis muudkui ukse vahelt pilte tegemas ja lubas kõik internetti üles riputada. Kui see tal õnnestub, siis ta on muidugi it-kunn. Ma olen nii ahne inimene, et tädi ütles, et mitte enne kui poole tunni pärast võiks õli maha pesta, ma ikka lebotasin oma õlis kauem ja tagatipuks panin kilemütsi pähe ja ei mõelnudki pead enne hommikut pesta, vot.

Täna saime teada ka, mille jaoks Prianthi tsementi ostis. Nimelt lasi ta sissesõiduteele väravapostid valada ja väravad panna. Postid valati ära, väravad pandi ette ja selgus kurb tõsiasi. Kuna hoovi poolt tõuseb tee järsult mäkke ja postid pandi ilusti maapinna suhtes 90 kraadise nurga all ja väravad pidid idee järgi avanema sisse, aga kuna maapind tõuseb, siis see idee ei töötanud. Väravaid avada ei saanud. Meile polnud see probleem, mahtusime tekkinud pilu vahelt läbi, aga Prianthile võib see küll probleemiks olla. Oleme hästi põnevil, mis edasi saab.

Tempel on vist sisse õnnistatud, rahu maa peal ja mungad magavad!