Monday, February 14, 2011

9.veebruar

Hommikul võeti suund Sigiriya peale. See on see kuulus kandiline mägi, mis on tavaliselt Sri Lankat tutvustavate reklaamide peal. Pilet 2825 Rs. Õnneks oli ilus ilm, päike paistis ja pääsesime kohalike rahateenimise variandist hoida turisti pea kohal vihmavarju. Vihmavarjudega mehi oli ootel hästi palju. Vastupidiselt mõnele, meeldiks mul ise oma vihmavarju hoida.
Teekond mäkke algas kunagise kuningliku aia läbimisega, kus olid olnud tohutud purskaevud ja basseinid ja kiviaiad ja terrassid. Tee peal oli palju kohalikke kõikvõimalikku teenust pakkumas nagu näiteks küünarnukist toetamine ronimisel jne. Poole tee peal mäkke oli selline moderne spiraalne trepp mööda mäekülge, mis viis frescode koopasse. Seinad olid kaetud herilasekehaga naisjumalannadega või kuninga konkubiinidega. Keegi ei teagi täpset maalimise aega. Kahjuks pidi tagasi alla ronima, sest teekond mäe otsa läks väikse ringiga mööda peegelseina müürist. Mäe põhja küljel on suur platvorm ja seal on näha kaks suurt lõvikäppa, mis on alles jäänud kunagisest mäe ees istuvast lõvikujust. Sigiriya pidigi tähendama Lõvi Mäge. Srilankalased väidavad, et nende kauge esivanem oli lõvi, igal maal omad Darwinid.
Päris tippu ikka andis ronida. Heivi arvas, et ta ei hakka üldse punnima, aga mina pidin ikka tipus ära käima. Tipus oli olnud kunagi kuninga palee, praeguseks oli säilinud ainult alusmüürid ja suur bassein. Kuulsin kõrvalt ühe hingeldava jaapanlase küsimust oma giidilt, et kuidas see kuningas siia üles jõudis ronida ja giid vastas, et kuningas ei roninudki, ta toodi kandetooliga või tuktukiga, loogiš ju. Kuningannadel ei ole ju jalgu ka. Oli selline raamat kunagi:) Suurt basseini taheti nimetada 8 maailmaimeks, sest keegi ei tea, kuidas sinna vesi tuleb ja kuidas see ära ei kuiva ka suure põuaga. Natuke müstikat ka.
Edasi võeti suund Adam`s Peakile. Lõvimäe otsa ronimine oli heaks soojenduseks tõsisele katsumusele. Tee peale jäi Surathura Spice and Herbal Garden ehk siis vürtside aed. Kõigepealt tehti tiir aias ja näidati erinevaid põnevaid taimi, põõsaid ja puid. Nägime, kuidas kasvab vanilje, muskaatpähkel, kardemon ja sidrunhein jne. Lõpetuseks viidi ühe tüübi juurde, kes pidi olema Ayurveda doktor ja istus potsikute ja notsikute vahel, nendes sisalduv pidi kõik ilusaks ja nooreks tegema. Alustuseks teatas ta, et temasugune piltilus mees, kes oma arust näeb välja nagu 25 on tegelikult-üllatus-üllatus 52 aastat vana. Kahju, et me ei jaganud tema rahulolu. Järgmisena hakkas talle hirmsasti Kersti meeldima. No eakaaslased ju. Kerstil on 11.veebruaril sünnipäev ja saab 24. Onku rääkis, et tema ilu saladus tuleb kõik nendest ayurveda toodetest, mida ta kasutab. Küsis ka meie vanust. Kuuldes, et olen 42 oli ta imestus piiritu, sest tema pakuks mulle 58. Strateegia oli paigas, kohe kui kuulen, et näen välja nagu 60-ne, ostan ta käest 10 kg noorendavat ayurveda kreemi. Üldiselt lõunamaa naised vananevadki kiiremini, pidev päike rikub nahka täiega, arusaadav. Minu puhul veel 5 päeva bussis loksumist ja väga vähe magamist lisab kindlasti vanust. Nii, et vürtside aed oli oma nime vääriline, ikka natuke vürtsi üksluisesse ellu kulub ära:)
Pimedas jõudsime järgmisse ööbimiskohta Adam´s Peaki jalamil. Pimedas oli näha valgustatud rada tippu ja võttis kõhedaks küll, et täna öösel hakkamegi ronima 5 km mäkke, umbes 5200 trepiastet!