Monday, January 3, 2011

3.jaanuar


Otsustasime täna sõita sellisesse toredasse kohta nagu Ambalangoda, siit umbes 15 km Colombo poole. Keegi ütles, et see on suurem keskus ja huvitavam kaubandus. Proovige ise hüüda mööduva bussi ukse vahelt sisse häst kiiresti Ambalangoda! Am-ba-lan-goda! Nähes bussijuhi noogutust ja hetkeks jala gaasipedaalilt ära võtmist, ahvi kiirusel sisse hüppama, sest pärast on juba hilja. Esimest korda Gallesse sõites sellist trikki sooritades ma ei olnud valmis sealt ukse vahelt nii kiiresti sisse hüppama, õigemini sisse hüppasin, aga ei taibanud ukseauku kohe vabastada,  kuna Erkki oli mu taga, siis pidi ta bussi kõrval jooksma enne kui mina aru sain, et jube kiirelt peaks tegutsema ja eest ära taipasin tulla. Nüüd on Erkkil kogemused ja kui mina ees ukse juures Ambalangoda, vahemalt mulle tundus, et ma seda ütlesin, väga vabalt võisin midagi A algusega ja puntaänta lõpuga hüüda, siis Erkki varitses juba tagumist ust ja peale me mõlemad saime!
Ambalangoda on üks tõsiselt must ja räpane koht. Bussijaamas oli kohe suur kiri noolega, et õlle ja arracku restoran turistidele. No järelikult vaja minna. Kohale jõudes oli ühel uksel kiri Beer Garden, aga sinna meid ei lastud, vaid viidi ruumi, kus oli kiri Vip restaurant, väga peen, aga ainult see kiri. Sees oli kuidagi jube väsinud ja vile. Varsti tulid kõrval lauda 2 kohalikku, kõige pealt kloppisid nad enne istumist toole, siis enne klaasi valamist nühkisid nad klaasid puhtaks. Kuidagi imelik hakkas, et me kohe maha istusime ja toole ei kloppind ja klaase ei taibanud puhastada. Tänasime õnne, et meil sellist mõtetki ei tulnud pähe, et süüa tellida. Ära minnes nägime ka seda beer gardenit, see oli vist siseturistidele mõeldud, no nii räpast kohta polegi nagu ammu näinud.
Tuli meelde, et me oleme kuskil näinud kirja tourist hotel ja siin sõidavad ringi ka tuktukid kirjaga tourist friendly tuktuk!
Üks asi, mis mind siin jubedalt häirib, ma ei hakka rääkima sellest, et siin on kohati jube räpane ja õhk on täiega saastunud. Kui sul on seljas valge pluus, siis poole päeva peale märkad, et see on lausa nõgine. Bussidelt paiskub õhku vahetpidamata susimusta tossu.
Mind häirib jubedalt see, et kui sulle tuuakse arve, siis võid kindel olla, et see ei vasta menüüs kujutatud hindadele ja teiseks bussides iga reisisaatja müüb sulle pileti sellise hinnaga, mis ise tahab. Prianthi ütles, et Gallesse on pilet 20 ruupiat, meie oleme igasuguse hinnaga läinud ja tulnud. Täna minnes küsimise peal, et palju pilet maksab, vastuseks saime 15 ruupiat. Järelikult kokku 30. Andsime 2 kahekümnest, tagasi ei saanud midagi, ok. Tagasi tulles sattusime samale bussile. Nüüd andsimegi 30 ruupiat, reisikorraldaja vastas, et 1 pilet on 20 ruupiat. Poodides jälle on enamasti selline veneaegne süsteem, et asjadel on trükitud peale kindlad hinnad. Võib olla vastukaaluks siis.



2.jaanuar


Naljakas on siinne komme, et täiskasvanud inimesed sõidavad jalgrattaga. Mees istub sadulas ja sõtkub pedaale ja naine istub ees pulga peal. Täna kimasid ühed meist nii mööda, et naise sari ots tuhises tuules.  Panid sellise kimaga, et ma ei jõudnud aparaatigi välja võtta, aga väga vallatu pildi oleks saanud. Kujutan ette, kuidas me Erkkiga paneme Viimsi vahel, mina pulga peal!
Siin meie džunglis, umbes samas kohas, kus Erkki oleks pähkliga pähe saanud, oli üks kohalik roninud palmi otsa ja kukutas kookospähkeid alla. Ju siis olid need valmis saanud ja kellelegi juba pähe kukkunud. Tüüp oli palmi otsas ja kui hakkas end alla libistama, siis nägime, et tal olid paljad kintsud vastu palmi tüve, meil hakkas vaatamisest juba valus. Tüüp naeratas rõõmsalt kaamerasse, kui pilti tegime. Naer läbi pisarate?