Üllele palju õnne sünnipäevaks!
Me rentisime selle praeguse maja üheks kuuks ja 16.jaanuar saab aeg täis. Nüüd mõtleme, et peaks hakkama plaane tegema, et kuhu kanti nüüd. Täna otsustasime minna vaatama siit 60 km edasi sellisesse kohta nagu Matara. See on Hikkaduwast 2 sõidutunni kaugusel. Sõitsime mööda kõige ilusamaks rannaks peetud Mirissast. Järgmine kord chekime seda kohta ka. Mataras mõtlesime, et alustuseks vaatame linna ja siis otsime mingi mõnusa söögikoha. Vanalinn oli täiesti olemas, jällegi hollandlaste rajatud. Lonely Planet ütleb, et Matara peale kulub kõige rohkem 2 tundi, kui sedagi. Ja ainukeseks söögikohaks pakuti ka üks kohalik kohvik. Tõesti ühtegi mõnusat õllekat me Erkki kurvastuseks ei leidnud ja viimases hädas leidsime jäätisekohviku. Erkki oli nõus ka smoothit jooma. Järjekorras seistes hakkas meiega üks vanaks jäänud hollandi hipi juttu puhuma. Kui selgus, et selles kohvikus polnud ka töötavat tualetti, siis hollandlane ütles, et pole probleemi, ta elamine on siin kõrval, et temal see toimib. Läksimegi. Kõigepealt katuselt jõllitas meid üks ahv. Esimene reaktsioon oli see, et millega meie asjadest ta nüüd minema põrutab. Jõllisime vastastikku kuni see katusel õudsalt tümpsutades minema pani. Väga šeff hipilik elamine oli vanal. Majaterrass oli piki jõge, seal ta pidi istuma ja jälgima, kuidas krokodillid mööda kimavad. Näitas meile fotot, kus üks madu oli kerinud tema rõdu kõrval ümber palmi. Vähemalt boamao suurune. Kõrval olev apartement oli tühi ja kohe ilmus majaomanik, kes seda meile pakkus 1300 Rs eest öö. Kuidagi nii loodusesõbrad me ka nüüd pole, et hommikuti boamaosuurustest elukatest poole meetri kaugusel pilte teeme. Hipi nimi oli Rob, ta käis välja ka saladuse, et üks koht Mataras siiski on, kus ka õlut pakutakse, nimelt kohalikus kriketiklubis. Kriket pidi olema Sri Lankal religioon number üks. Rob rääkis, et tema prioriteediks siin maal on aidata kalureid. Muidugi mitte neid turistikaid, kes ütlevad, et nad on väga vaesed, maksa 2000 Rs. Rob rääkis, et siinsed elukutselised kalurid, kes käivad paatidega merel, kelle töö on raske, on väga vähe makstud. Ta aitab kaluritel taastada ka tsunamis purustatud maju. Rob oli kunagi matemaatikafüüsika õpetaja raskesti kasvatatavate poiste koolis. Igal juhul väga huvitav kuju. Loomulikult lõpuks me istusimegi seal kriketiklubis. Mulle meeldis Robi ütlemine Erkkile, et kui sa oled siin maal, siis ära mõtle, mis see asi maksab eurodes, vaid kohalikul maal tuleb mõelda kohaliku kursiga. Ta ütles seda konkreetselt tipi maksmise kohta, sest Erkki on selle koha pealt väga helde. Siin maal, kus palgad on kohutavalt väiksed ei pidanud nii kombeks olema. Turistid rikuvad kohalikud ära ja pärast on ise hädas. Rob arvas, et kui sul pole oma rahaga midagi muud tarka peale hakata kui maksta see jotsiks, siis pigem tuleks aidata inimesi, kes teevad reaalset tööd, et saaks vääriliselt tasustatud.
Erkki ütles, et see hollandi hipi on üks tore asi, mida me oleme siin Sri Lankal näinud, peale puunikerduste muidugi!
Jõudsime koju ja mida pole, see on internet.
No comments:
Post a Comment