Erkkil on kindel plaan viia siit kaasa puunikerdusi. Mitte lihtsalt suveniirjudinat, vaid meie Türgi kööki sellist puunikerduspannood, köögi ja elutoa vahele. Jääks nagu puupitsist kardin. Prianthi ütles, et tema tellis siit lähedalt külast kohaliku puussepa käest. Läksimegi asja uurima. Kahjuks ei olnud meest kodus ja katsetame mõnel muul päeval uuesti.
Täna otsustasime olla üle hulga aja natuke kultuursed ja minna meie lähdal asuvasse templisse.
Tee pealt templit näha ei ole, trepp viib mäkke, hakkasime ronima ja kui üles jõudsime, siis suur oli meie üllatus, kui see oli nagu maha jäetud või õigemini polnud veel päris valmis saanudki. Mingid kirjad olid aastaarvuga 2005. Tempel, kust meile öösiti kontserte anti, see jääb meie juurest mingi kilomeeter edasi ja keegi rääkis, et seda alles õnnistati sisse. Imelik, et juba tegid uue, kui üks veel ripakil. Tais me ei näinud ühtegi räämas templit, üks oli uhkem kui teine. Tais olid igal pool sellised nn.hingemajad, pisikesed nagu nukumajad, kus siis pidid elama läinud hinged, sinna pandi süüa ja juua ja lilli. Alati pandi sinna ka pudel Fantat kõrrega ja mitte kunagi me ei näinud tavalist, alati oli roosa Fanta. Huvitav, kust selline informatsioon. Ükskõik, mida sinna veel pandi, siis ükski inimene sealt midagi ära ei varastanud, olenemata kui hinnalisi annetusi tehti. Tavaliselt lasid küll koerad seal riisipottide kohal heal maitsta. Siin on igas majas väike nurgake, kus on Buddha kuju ja ees põleb pidevalt küünlakujuline elektrilamp, aga ei söödeta.
No comments:
Post a Comment