Margitile õnnitlused sünnipäevaks!
Meie praegune elamine lihtsalt kutsub kunstiga tegelema. Öeldakse, et pole olemas juhuslikke asju. Rob kinkis mulle värvid ja pintslid nagu oleks teadnud, et järgmine elukoht on meil selline kunstipesa. Istuda terrassil, päike paistab, ümberringi palmid ja troopiline aed ning lihtsalt joonistada. Paberi asemel kasutan palmikoort, see näeb välja nagu lõuend ja on tohutult inspireeriv. Erkki otsustas minna meie puunikerduste puusepa juurde õpipoisiks. Onul oli jube hea meel selle üle muidugi. Erkkile kohe sobib selline puunikerdamise kunst. Ega ma väga kaua rahus maalida ei saanudki. Kuulsin sellist tatsuvat häält, tõstsin pilgu ja üle silla vaarus nüüd juba üks parajalt suur varaan. Teatavasti ma ehmatan väga häälekalt ja selle peale reageerisid Henry ja Lola nii, et tormasid teda taga ajama ja mina fotokaga kõige taga. Varaanid on lihtsalt uskumatult väledad. Koerad neid kätte küll ei saa. Järgmine möll hakkas puude latvades. Jõudsin ära lugeda, 6 ahvipärdikut. Vahva on vaadata, kuidas väiksed ahvibeebid on klammerdunud ema kõhu külge nagu puugid. Ja emad kargavad palmi otsast palmi otsa ja tited kõhu all rippu. Hommikul kööki minnes avastasime, et keegi oli maiustanud meie mangoga, ilusti ära koorinud ja heal maitsta lasknud. Koorepuru oli kõik ühes hunnikus koos. Me ei kujuta ette, kas Eestis hiired enne söömist ka asju ära koorivad, pole nagu kuulnud. See võis ka muidugi mõni orav olla, need toimetavad siin igal pool. Gekodest ma polegi kirjutanud, sest neid saalib siin ringi pidevalt, enam väga ei ehmatagi, rõhk on sõnal väga. Praegu juhtus eriti kummaline asi, klaviatuurile kukkus pisike kakajunn!!! Vaatasin üles ja täpselt mu pea kohal irvitab, olen selles kindel, pisike geko. Ei noh, tore, et pähe ei lasknud. Käi pärast ringi junn juustes!
Kui suured need maja ümber jooksvad varaanid on? Kas koera/kassi suurused või veel suuremad?
ReplyDeleteRita.